Digitaalne nähtavus meie elus ei ole tegelikult väga uus. Inimkond kohtus digitaliseerimisega esmakordselt elektrooniliste arvutite loomise ja kasutamisega. Esimesi digitaalseid arvuteid hakati arendama 20. sajandi esimesel poolel. Hiljem arenes see aeglustumata ja mõjutas kõiki sektoreid. Tegelikult on digitaliseerimine saanud alguse mehaanikast ehk masinatest. 1936. aastal tutvustas Alan Turing teoreetilist arvutusmudelit, mida ta nimetas “Turingi masinaks”. Sellel teoreetilisel mudelil põhineb tänapäeva digitaalarvutite põhiloogika. Aja jooksul, II maailmasõja ajal, töötati välja ja võeti kasutusele rida elektronarvuteid. Need arvutid kasutasid digitaalsete arvutuste tegemiseks elektroonilisi ahelaid. Transistori leiutamisega muutusid elektroonilised seadmed väiksemaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks. See mängis väga tõhusat rolli digitehnoloogia arendamisel ja kiirendamisel.

Tehnoloogia areng ja digitaalne revolutsioon

Alates 1970. aastate keskpaigast muutusid personaalarvutid populaarseks. 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses peeti interneti avalikku kättesaadavust oluliseks sammuks teabe jagamisel ja kommunikatsioonis. Nutitelefonide ja tahvelarvutite laialdane kasutamine võimaldas digitaliseerimist isikupärastada ja kasutada kõikjalt.

Digitaliseerimine sai alguse elektrooniliste arvutite arendamisest ja kasutamisest inimkonna ajaloolises protsessis. Esimesi digitaalseid arvuteid hakati arendama 20. sajandi esimesel poolel ja neid täiustati pidevalt tehnoloogia arenguga. Näiteks Alan Turingi Turingi masina teooria pani aluse tänapäeva arvutitele.

Digiüleminek on mõiste, mille puhul tehnoloogia areng ja digitehnoloogia mõju ühiskonnale, majandusele ja kultuurile on riigiti erinev. Digiülemineku tase riigiti on erinev, sõltudes paljudest teguritest.

Riikide digitaliseerimise tasemed on tihedalt seotud nende tehnoloogilise taristuga. Taristuelemendid, nagu internetiühendus, mobiilsidevõrgud, kiire andmeedastus ja infotehnoloogia, mõjutavad digitaliseerimist. Arenenud majandusega riigid teevad märkimisväärseid investeeringuid, et suurendada oma digiülemineku taset, eraldades digitaliseerimiseks rohkem vahendeid. Digiüleminek on protsess, kus ühiskond peab neid muutusi aktsepteerima ja omaks võtma. Ühiskonna lähenemine tehnoloogiale ja soov digitaliseerimise järele mõjutavad riigi digitaliseerimise taset. Samal ajal mõjutavad digitaliseerimisprotsessi riikide kultuuriväärtused ja normid. Mõned riigid on enam kiindunud traditsioonilistesse väärtustesse ja see suurendab potentsiaali mõjutada digitaliseerimise tempot.

Türgi digitaalne tulevik ja visioon

Türgi digiüleminek on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on teinud märkimisväärseid investeeringuid lairiba-internetiühendusse ja mobiilsidevõrkudesse. Need investeeringud tasuvad end aja jooksul ära, võimaldades rohkematel inimestel internetile juurde pääseda. Samamoodi jätkab Ankara tööd 5G-tehnoloogia kasutuselevõtuga. Türgi on astunud olulisi samme e-valitsuse rakendustes. Kodanikud pääsevad avalikele teenustele juurde digitaalselt ja teevad internetis palju tehinguid alates maksude maksmisest kuni tervishoiuteenusteni, pakkudes oma kodanikele tõhusamaid avalikke teenuseid võrreldes paljude Euroopa riikidega. Samuti tehakse jõupingutusi digiülemineku edendamiseks hariduse valdkonnas. Arvestades, et distantsõpe on eriti pandeemia ajal üha olulisemaks muutunud, on taristu ja sisu arendamiseks tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Teisest küljest on Türgi koduks paljudele tehnoloogia idufirmadele. Innovatsiooni ja ettevõtluse ökosüsteem kiirendab digiüleminekut. Paralleelselt sellega teeb Türgi märkimisväärseid läbimurdeid paljudes valdkondades, eriti e-kaubanduse sektoris.

Digipöördega sammu pidamine on praegu üks olulisemaid valdkondi, kus kõik maailma riigid peaksid üldse olema.

Türgi sajanda aastapäeva jooksul on digiüleminekul riigi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu jaoks ülioluline tähtsus. Sel perioodil kujundavad Türgi tulevikku sammud, mida tuleb astuda paljudes valdkondades alates haridusest kuni tervishoiuni, tööstusest tehnoloogiani.

Haridussüsteemi ajakohastamine digioskustega tagab, et õpilased on tuleviku ärimaailma jaoks valmis. Teadus- ja arendustegevusse tehtavad investeeringud tehnoloogiasse ja innovatsiooni võimaldavad Türgil etendada ülemaailmses konkurentsis tõhusamat rolli. Küberturvalisuse taristu tugevdamine pakub kaitset digiüleminekuga kaasnevate riskide eest ning andmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevad õigusnormid suurendavad riigi digitaalset turvalisust.

Digitaaltehnoloogia ja asjade interneti levitamine tööstussektoris suurendab tootmisvõimsust ja tõhusust. Digiteenuste kasutamine tervishoiusektoris laiendab tervishoiuteenuste kättesaadavust ja parandab selle kvaliteeti. Kodanikele digikirjaoskuse pakkumine võimaldab ühiskonnal digiüleminekuga kiiremini kohaneda.

Rahvusvahelise Digitaalse Ettevõtluse Assotsiatsiooni (UDGD) roll

Rahvusvahelise Digitaalse Ettevõtluse Assotsiatsiooni (IDA) panus digipöördesse Türgi 100. aastal mitte ainult ei paranda riigi positsiooni ülemaailmses konkurentsis, vaid viib seda edasi ka sotsiaalses ja kultuurilises mõttes. See mitmetahuline mõju võib asetada digiülemineku Türgi sajandasse aastasse mitte ainult tehnoloogilise uuendusena, vaid ka sotsiaalse ümberkujundamise vahendina. Digitaalne ümberkujundamine ei ole ainult tehnoloogiline nähtus, see on ka kultuuriline ümberkujundamine. UDGD töö selles valdkonnas aitab kaasa Türgi kultuurilisele ümberkujundamisele, hõlbustades digitehnoloogia integreerimist igapäevaellu, haridusse ja ärimaailma.

Kokkuvõtteks võib öelda, et digiüleminek Türgi 100. aastapäeval ei tähenda mitte ainult tehnoloogilist arengut, vaid ka majanduslikku ja sotsiaalset läbimurret. Selles protsessis võetavad strateegilised sammud viivad Türgi konkurentsivõimelisema, uuenduslikuma ja jätkusuutlikuma tulevikuni.